TULITEC ekspert: Janno Otsmaa virtuaalreaalsusest ja tuleviku BIM-st

Tulitec ekspert

Jätkame oma TULITEC ekspert artiklitesarjaga. Kui sa pole esimest artiklit meie BIM spetsialist Askost lugenud, siis leiad selle siit.

Täna uurime mõtteid seoses BIM’i, ehitusmaailma ja nende tulevikutrendidega meie BIM koordinaator Jannolt, kes liitus Tuliteci meeskonnaga 2020. aasta oktoobris. Alates sellest ajast on tema ülesanneteks olnud erinevate projektide BIM töövoo ülesseadmine ning teostusmudelite koostamine. Ta on hea nõuga abiks olnud mitmete huvitavate projektide juures, mis on palju arenguvõimalusi pakkunud nii talle endale kui ka Tulitecile.

Janno jääb kindlasti silma oma rõõmsameelse ja rahuliku hoiakuga. Ta leiab, et liigselt rapsides ei ole võimalik midagi edukat saavutada. Vabal ajal, et töömõtted hetkeks kõrvale jätta, meeldib talle veeta võimalikult palju aega värskes õhus. Vastavalt hooajale olgu selleks siis discgolfi mängimine, lumelauatamine või mootorrattaga sõitmine.

Karastumine ehitusmaailmas

Janno on maininud, et huvi ehitusmaailma vastu tärkas temas juba siis, kui ta noorena erinevatel ehitusobjektidel venna kõrval abitöid käis tegemas. Tänu sellele leidis ta ka peale keskkooli tee Tallinna Tehnikakõrgkooli hoonete ehituse eriala õppima, kus praktilise poole suur osakaal andis lisatõuke sellele, et ehitusmaailm on see, millega tegeleda. Tänu koolipraktikale alustas Janno tööd objekti tehnikuna tööd Merkos, kus 8 aasta jooksul sai temast orgaaniliselt objektiinsener ning viimaks ka objektijuht. Ta toob välja, et sellises suures ehitusettevõttes töötamine on pidev karastumine – see õpetab detailset enda ajaplaneerimist kui ka kõiki osapooli austavat suhtlemisoskust. Enda tööülesannetesse tuleb suhtuda suure kohusetundega ning enda otsuste ja vigade eest tuleb võtta täielik vastutus. Janno leiab, et asju läbi mõeldes ja rahulikult probleeme lahendades on võimalik juba eos suuremaid prohmakaid vältida, mis on ehitusmaailmas ülioluline.

Mis on oluline, et projekt õnnestuks?

Janno, olles kõrval olnud paljudel ehitusprojektidel, leiab, et siiamaani tehakse projektide läbiviimisel suuremaid või väiksemaid vigu ning paljuski on projektide õnnestumine teadmatuse taga. Ta kõrvutab eratellijate ja riiklikke projekte, kus esimese puhul soovitakse mõningal juhul mudelprojekti, sest kõik teised seda teevad. Kuid tihti ei mõisteta, mida kõike infomudel võimaldab ehk mida mudelilt nõuda ja potentsiaal jääb kasutamata. Riiklike mudelprojektide puhul ei kipu osapooled nägema võimalust, vaid ebamugavat teostusmudeli kohustust. Seejuures mängibki väga olulist rolli BIM koordinaator, kes ühendab osapooli ja näitab võimalusi, mitte ainult puuduseid.

Janno arvates vaadatakse lühendis BIM tihti mööda sellest I tähest (Information). Korrektselt täidetud infosisu on sama, kui mitte suurema väärtusega, mis geomeetriline pool. On lihtne olla mudelivastane, kui mudeli kuvand on vormitud kuskil seminaril näidatud ideaalse näidismudeli põhjal, kus paari klikiga saab mahud kätte ning lõikumisi pole.

Selle juures on aga oluline mõista, et vigu võibki esineda, aga digikeskkonnas on asja oluliselt kergem parandada.

“Tegelikult saame põhimõtteliselt hoone või rajatise ikkagi digitaalselt läbi ehitada ja kõikvõimalikud vead ka juba digitaalselt ära teha, et ehitusfaasi jõudes neid vältida ning ajalisi ja rahalisi ressursse kokku hoida.”

Janno toob välja, et vaadates valminud ehitist mõistavad kõik, et selle püstitamiseks on kulunud suur hulk töötunde, eurosid ja ehitusega on seotud mitmed osapooled. Sama asi kehtib ka väärtust omava mudeli loomisel ehk siis korrektne mudel ei teki sellest, et projekteeritakse tarkvaras, mis on 3D võimekusega, vaid korrektne mudel algab tellija poolsest läbimõeldud lähteülesandest, nende nõuete järjepidavast kontrollist erinevates projekteerimise staadiumites ja koostööst osapoolte vahel. Kõik see aitab hilisemaid ebaõnnestumisi vältida ja aega ning raha kokku hoida.

Janno otsmaa

BIM-i tulevikust

Küsimusele, milline on BIM-i tulevik, on Jannol vaid ühtne vastus, et see on väga helge ja ilma selleta ta tuleviku ehitusvaldkonda ette ei kujuta. Praegusel ajal peakski sarnase valdkonnaga tegelevate ettevõtete põhieesmärk olema heade teadmiste edasi andmine läbi projektide. Janno leiab, et mõne aasta pärast ilmselt sellist töökohta nagu BIM koordinaator enam ei eksisteeri, kuna tõenäoliselt on igal ettevõttel endal olemas vähemalt üks inimene, kes juba asjast teab. Ta ütleb, et sel juhul on praegune turule teadmiste jagamine vilja kandnud.

“Mul on hea meel sellise asjaga, nagu BIM, tegeleda ning oma teadmisi selle võimaluste näol turule edasi anda.”

See, et Eesti erinevate digilahendustega maailmas silma paistab, ei ole kellelegi uudis, kuid Janno arvab, et Eesti suudaks olla ka suunanäitaja BIM maailmas. Seepärast on ka oluline tegeleda projektidega väljaspool Eestit, et luua paremaid võimalusi ning suurprojektidega töötamise kogemused ringiga Eestisse tagasi tuua.

Janno arvates on oluliseks osaks BIM-i tulevikus ka liit- ja virtuaalreaalsus. Liitreaalsuse prillide ja tarkvarade hinnad ei õigusta tema arvates praegu veel seda, mis selle raha eest saab, aga virtuaalreaalsuse lahendused võimaldavad täna väga tõetruult oma digitaalset ehitist külastada. Olles uurinud nende tehnoloogiate võimalusi, tuli tallegi üllatusena, et täna on olemas täitsa toimivad virtuaalse kinnisvara platvormid. Janno nendib nalja- ja kõhedustundega pooleks, et arvestades, mis kiirusega virtuaalreaalsus areneb, siis võib olla mitte nii väga kauges tulevikus on oodata ainult virtuaalsete ehitistega seotud töökohti nagu VR maakler, VR projektijuht või VR koordinaator.

Innovaatiline TULITEC

Innovatsioon, uute asjade proovimine ja kaugtöö võimalus on need märksõnad, millega Janno kirjeldab Tuliteci ja just need omavad tema jaoks suurt kaalu selle juures, et töö oleks meeldiv. Ta kirjeldab Tuliteci kui üdini tänapäevast ettevõtet, kus ei panda kätt ette ei isiklikule ega ettevõttega seotud arengule ning kus kogu meeskond panustab sellesse, et oma teadmisi jagada ja erinevaid digilahendusi kättesaadavamaks teha. Mida kiiremini areneb BIM, seda suuremad võimalused on ka Tulitecil.

Oma senisteks lemmiksprojektideks peab Janno Patarei Merekindlust ja Rapla riigimaja rekonstrueerimist. Patarei projekt on Janno jaoks kindlasti olnud ka üks kõige rohkem väljakutseid pakkuv, kuna tegemist on eratellija projektiga, kus on võimalik palju mudelipõhiseid automatiseeringuid rakendada ning erinevate osapoolte paljusus sunnib olema täpne ja tähelepanelik. Rapla riigimaja oli aga hoopis teistlaadi projekt, kus punktipilvi ja tänapäevaseid tarkvarasid kasutades suudeti koos klasterpartneritega võita Digitaalehituse klastri “Ehitus 2022+” konverentsil aasta innovatsiooniprojekti auhind.

Tagasi
Jaga artiklit: