BIM on ehitusvaldkonnas kujunemas igapäevaseks reaalsuseks. Digitaliseerimine kogub hoogu ning hoonete ehituskeskkond on uuele sisendile ja rohkemale informatsioonile avatud rohkem kui kunagi varem. Kuid BIM ei seisne mitte ainult 3D-modelleerimises, vaid võimaldab hallata ka hulga teavet materjalide, kulude ja aja kohta. Seetõttu on kasutusele võetud ka mitmed erinevad dimensioonid. Lihtsaim viis BIM dimensioonide selgitamiseks on see, et need on mudelile lisatud täiendavad detailid või infokillud, mis aitavad projektimeeskonnal mudelit paremini mõista.
BIM dimensioonid on järgmised:
Lisaks ülalnimetatud seitsmele dimensioonile arutatakse ka kolme uue BIM dimensiooni lisamist (8D, 9D, 10D). Nendel põhjalikumalt ei peatu, vaid vaatame hoopis lähemalt, mida kannavad endas esimesed 7 dimensiooni.
3D-modelleerimine on esimene BIM dimensioon, mis võimaldab vaadata projekti digitaalset mudelit kolmemõõtmeliselt. BIM-i peetakse sageli lihtsalt geomeetriliseks modelleerimiseks, kuid tegelikult on selle taga rohkemat. Projekti digitaalse mudeli väljatöötamine võimaldab viia juba projekteerimisfaasi mitmeid kontrollanalüüse, mis traditsioonilisi projekteerimismeetodeid kasutades toimuksid alles täitmisfaasis.
3D BIM-tarkvara kasutamise eelised arhitektidele, inseneridele ja geodeetidele on järgmised:
4D BIM lisab projektile lisamõõtme, mis kirjeldab ajastusandmeid ja annab ülevaate sellest, kuidas hoone areneb erinevates ehitusetappides. Aja juhtimine on ehituse planeerimise põhiaspekt, kuid mõnel juhul on projekti ajahalduses kasutatavatel traditsioonilistel meetoditel (nt Gantti graafikud) teatud piirangud ja probleemid:andmete kadu, puudulikud suhtlusvõimalused erinevate osapoolte vahel, materjalipuudus ja ebaselge tööde käik. 4D BIM teave aga võimaldab projektimeeskonnal koostada üksikasjalikke ja täpseid projekti ajakavasid, arvestades samal ajal erinevate ülesannete ja osapoolte vastastikuse sõltuvusega. See omakorda lahendab ka ehitajate ja projekteerijate vahelise suhtluslõhe probleemi.
5D BIM on 3D-mudeli sidumine selle maksumusega ehk see võimaldab visualiseerida tegevuste edenemist ja sellega seotud kulusid aja jooksul (4D BIM). 5D BIM-i põhikontseptsioon on hankida üksikasjalik ja täpne teave ehituskomponentide maksumuse kohta, ka tähendab see komponentide automaatset loendamist koos lihtsustatud kuluanalüüsi ja eelarveanalüüsiga eeldatavate ja tegelike kulude kohta aja jooksul.
5D BIM aitab ka projektijuhtidel mõista, kuidas materjalide, disainide või kohtadega seotud muudatused võivad mitte ainult muuta hoone välimust, vaid mõjutada ka eelarvet ja ajakulu. Tavaliselt uuendatakse kuluprognoosi paralleelselt projekti arenemise käigus.
6D BIM on seotud uute või olemasolevate hoonete energiatõhususe ja säästva arenguga. Energiatõhususe analüüsimine juba projekteerimisetapis annab projekteerijale sobivaimad tehnilised lahendused, mida kasutada, et tagada projekti jätkusuutlikkus läbi väiksema energiatarbimise, kõrgema kvaliteedi ja mugavuse.
6D BIM-i kasutamisel on mitmeid eeliseid:
7D BIM lisab mudelile projekti elutsükliteabe ja annab hoone haldusjuhised – eraldab ja jälgib kõiki komponentidega seotud andmeid, spetsifikatsioone, hooldus- ja paigaldusjuhendeid, remondiinfot, garantiisid jne. Kogu see teave on sisse ehitatud BIM-mudelisse ja antakse edasi omanikule optimaalse jõudluse ja hoolduse tagamiseks. Lisaks sellele, et antud informatsiooni kasutatakse projekti lõpus, hõlbustab 7D BIM tegevusi ka projekteerimisetapis.
Kas selles etapis loetakse ehitusprotsess lõppenuks? Veelgi enam, kas saavutatu üleandmist võib pidada valmistooteks? Vastus on jah. Projekteerimisfaasis kavandatu on läbi seitsme BIM dimensiooni lõpule viidud, võttes arvesse kõiki ehituskomponente ja kogu protsessiga kaasnevaid riske. Omanikule üle antud objekt on täielik ja edasine haldus jääb tema kanda.