KAJA BIM koordineerimise kokkuvõte

Algusest

KAJA kultuurikeskus on Tallinna Linna esimene BIM pilootprojekt, mille eesmärk on kasutada projekteerimises ja ehituse juhtimises BIM protsesse, mille lõpptulemuseks on lisaks ilusale hoonele ka efektiivne tööprotsess ning teostusmudel. 

TuLiTec OÜ ühines antud projektiga poolepealt, mil peatöövõtjaNordlin Ehitus, palus meie abi mudelite koordineerimisel. Kahjuks oli aga suures ehitamise alustamise hoos BIM teemad jäänud vahepeal tagaplaanile, mis muutis protsessi taaskäivitamise keeruliseks. 

Kuna pilootprojekti oluliseks eesmärgiks on uute teadmiste saamine, võtsime järgnevas kirjatükis kokku saadud õppetunnid, mis aitaksid kõigil osapooltel järgmine kord sooritust parandada. 

Mida õppisime Kaja objektiga?

  • Kõige olulisem on avakoosolek, et osapooled saaksid võimalikult vara ühise laua taha ning mõistaksid koos seatud eesmärke. Jah, nõuded võivad olla paberil kirjas, aga praegusel hetkel, kui paljudele projekteerijatele BIM ja eelkõige just andmesisu pool on uus ja võõras, siis ilma lisa selgituseta on nõuete tabel tihti nende jaoks mõistetamatu ning esmapilgul üle jõu käiv.
  • Tõdesime, et Eesti turul on kõvasti vaja projekteerijaid kaasa aidata mudeli ja andmesisu nõuete lahtimõtestamisega. Paraku on olukord selline, et osapooled, kes oskavad oma töö tegemisel kasutada erinevaid mudelprojekteerimise tarkvarasid, ei halda neid ikkagi täielikult ning tihti tuleb projekteerijale tema iseenda igapäevaseks tööks kasutatava tarkvara funktsioone õpetada.
  • Projekti alguses on oluline jälgida, et projekteerijad on võtnud oma mudelite aluseks õiged mallid (eng. Template). Mitmetel puhkudel tajusime, et projekteerijad olid oma mudelid ülesse ehitanud mitte silmas pidades lõppeesmärki ja sellises olukorras mudeli printsipiaalne muutmine on lõpu protsessis keeruline ning ebamõistlikult suur töö. Õige malli mittekasutamisega teeb projekteerija ka ise endale tööd juurde, ning võib jääda arusaam BIM-ist kui lisatööst ilma lisandväärtuseta.
    Lühidalt, kui algne lähtepunkt on vale või puudulik, siis on lõppeesmärgi saavutamine kvaliteetselt ebamõistlikult keeruline või võimatu, seevastu kui algne seadistus on õige, siis on lõppeesmärgi ja kvaliteedi tagamine oluliselt lihtsam.
  • BIM protsessis tuleb ette palju pisikesi tehnilisi takistusi, mida on tarvis lahendada. Kui psühholoogiline barjäär osapoolte vahel on lõhutud saab enamasti tehnilistele probleemidele lahenduse.
  • Kui projekteerija/arhitekt ütleb, et pole võimalik, siis 80% juhtudest siiski on, aga projekteerija ei tunne oma tarkvara piisavalt hästi.
  • Võtmesõna on IFC mudeli eksport mudeldamise tarkvarast. Tihti saab ainuüksi sellega mudeli kvaliteedi oluliselt paremaks. NÄIDE: IFC eksport mudeldamise tarkvarast on nagu teksti faili printimine paberile. Teksti printija saab valida, milliseid lehti printida. Kui Wordist on printinud ainult pooled lehed, siis võib arvutis olla tekst nii ilus kui tahes, aga paberilt lugejal on sellest vähe kasu sest puudu olevatel lehtedel olevat infot Ta lugeda ei saa. IFC mudeli ekspordiga on selline olukord kahjuks igapäevane.
  • Inimesed vajavad selgitust, miks me seda (BIM-i, Teostusmudelit) teeme. Täna on tihti iga osapool omaette ja vahel meelestatud vastumeelselt, sest inimesed ei taju lõppeesmärki, milleks seekord oli teostusmudel.
  • Kahjuks liitusime projektiga poole pealt, mida tulevikus kindlasti enam teha ei tahaks, sest BIM kui protsess peab olema juhitud algusest peale ja ilma katkestusteta.

Innovatsioon

KAJA objektil kasutatud uudsed lahendused:

Pilvepõhine BCF infovahetus

  • Kasutasime seda mudeli kommentaaride jagamiseks erinevatele projekteerimise osapoolte ja ka Tellija konsultandi vahel . Kahjuks seda üldiselt veel palju ei kasutata. Meie arvates on see võtme tähtsusega tehniline nüanss, mis suurendab infovahetuse kiirust, efektiivsust ja täpsust.
  • Mis on BCF? See on mudelipõhine kommentaaride formaat, mis näitab teisel osapoolele konkreetselt (nii pildis, kirjas, kui ka reaalses asukoha koordinaadis), kus ja milline probleem asetseb. Sellega saab vältida pikkasid lohisevaid kirjasid e-mailis (nt. teise korruse koridori lõpuslae all, vasakult kolmas toru) ja viia sama info teise osapooleni mudeli põhiselt hiireklikiga.

Liitreaalsus ehk ehitise ja mudeli võrdlus läbi nutiseadme kaamera ja ekraani.

  • Liitreaalus annab, võimaluse Tellijale ehituse käigus saada suhteliselt varajases faasis aru, mida on tellitud. Tellija saab tavalise nutiseadmega minna BIM mudeli sisse.
  • Ehitaja saab tuvastada, jälgida ja hallata kvaliteedikontrolli probleeme väga lihtsalt.
  • Järelevalve kvaliteedikontrolli töös on liitreaalsus kindlasti kasutatav. Seda võiks tulevastes BIM projektides laiemalt ja teadlikumalt katsetada.
  • Tehniliselt on lahenduse kasutamine tehtud lihtsaks ning peale süsteemi seadistamist suudab iga keskmine nutiseadet omav inimene seda vabalt kasutada.
  • Liitreaalsus annab BIM-i kaugele inimesele esimese sammuna hea arusaama mis üldse on BIM.

Ehitaja vaatepunktist

  • Ilma põhjaliku eeltööta on ehitajal keeruline mõista, millist kasu tema BIM-ist saab. Projekti edenedes avastasime seda, et ehitaja personal hakkas järk järgult leidma BIM lahendusi, mis nende elu lihtsamaks tegid, ning ajas muutus ka ehitaja suhtumine BIM-i. Tüütu mudeli koostamise asemel hakati nägema BIM-i kui protsessi. Töö käigus tuli üha enam ette olukordi kus paberi või PDF-i asemel vaatas objektijuht näiteks seinakatte tüüpi telefonis asetsevast mudelist, millele oli lisatud vajalik info.
  • Julgustame peatöövõtjat varasemal etapil BIM-i kui protsessi peale mõtlema. Sellest saab kasu juba eelarve faasis automaatsete mahuarvestuste näol. BIM ei saa tulla viimases järgus, vaid peab olema järjepidev protsess. BIM-i eelduseks on väga hea koostöö erinevate osapoolte vahel. Käesolevas projektis jõudis peatöövõtja meeskond BIM-i vajaduseni pisut liiga hilja ning suurim osa potentsiaalselt saavutatavast kasust jäi ehitajal sedapuhku saamata. Küll aga said kõik targemaks, mis on vast kõige olulisem.

Soovitused Tellijale.

  • Nõuete poolest on mõistlik võtta aluseks üldlevinud RKAS nõuded (eelkõige infoväljade ülesehituse osas), sest sellekohased alusfailid on paljudel projekteerijatel juba olemas. Kui Tellija nõudmised on leebemad, kui RKAS nõuded, saab infoväljasid lihtsalt jätta tühjaks. Kui kangemad, siis lõppu lisada. Sama ülesehituse kasutamine teeb projekteerijate elu lihtsamaks. Niigi on paljude turul tegutsevate projekteerijate seas BIM-iga seoses suur segadus ning kui igal Tellijal on nõudmiste ülesehitus erinev, ei ole enamus projekteerijaid võimelised mingit kvaliteeti tagama. Suurtele projekteerijatele tekitavavad aga RKAS-i nõuetest erinevad nõuded lisatööd, mis kindlasti kajastub lõpptellijale projekteerimise hinnas.
  • Nõudke ligipääsu BCF-i põhisele suhtlusele. See aitab kaasa rääkida vahetult mudeli baasil olulistes projekteerimist puudutavates küsimustes.
  • Koolitage oma igapäevaselt ehitusobjektidega tegelevad inimesed vähemalt algtasemel mudelit vaatlema. (mitte 3D-d keerutama, vaid ka infosisust ja mudeli ülesehitusest aru saama)
  • Tehke inimestele selgeks põhjalikult IFC faili ülesehitus. See on eelduseks, et tulevikus ehituslubasid oleks võimalik anda välja mudeli põhjal ning järgmise sammuna ka muuta mudelid masinloetavaks/kontrollitavaks.

Kokkuvõte

  • Kogu BIM-i implementeerimine on tahtmise taga. Hea näide sellest on antud projektis kaasa löönud elektri projekteerija, kes projekti alguses ei teadnud 3D modelleerimise tarkvarast mitte midagi. Projekti lõpus, tänu sihikindlusele, tegi omad asjad ära paremini, kui keskmine turul olev BIM projekteerija.
  • BIM toimib ainult siis, kui KÕIGILE osapooltele on selge, mis kasu nad sellest saavad. Õigesti tööle sätitud BIM-ist on KÕIGIL osapooltel võimalik kasu saada.
  • Meie, TuLiTec-i, kõige olulisem funktsioon selles projektis oli tõlgi ja suhtekorraldaja funktsioon. Oluline on selgitustöö, mis peab käima käsikäes tehnilise õpetusega.

 

Tänan kõiki osapooli koostöö eest ning olen kindel, et saime kõik targemaks.

Taavi Liiv

TULITEC OÜ

Tagasi
Jaga artiklit: