Viimastel aastatel on ehitusvaldkonna digitaliseerimine teinud suuri edusamme, muutes projektijuhtimise ja koostööprotsessid tõhusamaks ning läbipaistvamaks. Selle arengusuuna üheks oluliseks etapiks on olnud ühtsete BIM-nõuete (ÜBN) kasutuselevõtt. ÜBN nõuded on loodud standardiseerima Eesti ehitusprojektide haldus- ja modelleerimisprotsesse. Nende nõuete eesmärk on toetada projekteerimise ja ehitamise protsesse, parandada osapoolte koostööd ning tagada, et projektid vastavad nii kohalikele nõuetele kui ka rahvusvahelistele parimatele tavadele.
ÜBN on Eesti ehitussektori digitaliseerimise ja standardiseerimise vajadusest lähtuv kohalik juhend, mis toetab eelkõige BIM-i kasutamist avaliku sektori projektides. Nõuete väljatöötamise aluseks olid varasemad Riigi Kinnisvara AS-i (RKAS) BIM-nõuded, mis keskendusid avaliku sektori hoonete projekteerimisele ja ehitamisele. ÜBN on loodud rahvusvahelisi standardeid, nagu ISO 19650, kohandades ja neid Eesti ehitusturu ning regulatsioonide vajadustele vastavaks muutes. Selle eesmärk on luua ühtne raamistik Eesti ehitusprojektide haldamiseks, hõlmates kogu projekteerimise ja ehitamise protsessi, ning toetada BIM-tehnoloogia tõhusamat rakendamist ja kasutamist.
ÜBN nõuded on suunatud kõigile, kes osalevad ehitusprojektide planeerimises ja elluviimises. Eelkõige on need kohustuslikud avaliku sektori projektides, kuid nende kasutus levib järjest enam ka erasektoris. ÜBN nõuded on olulised:
ÜBN aitab kõigil osapooltel tagada sujuvama ja tõhusama töövoo.
ÜBN nõuded parandavad koostööd, pakkudes selgeid juhiseid ja standardeid, mis ühtlustavad projektiosaliste infovahetust ja mudelite haldamist. Ühtne terminoloogia ja protsessid vähendavad vääritimõistmisi ning muudavad koostöö sujuvamaks. Automatiseeritud kvaliteedikontrollid ja osamudelite koondamine ühtseteks koondmudeliteks aitavad ennetada tulevasi vigu ja vastuolusid. Lisaks soodustavad ÜBN nõuded täpsete vastutusalade määramist kõigile osapooltele, vältides potentsiaalseid konflikte.
BIM koordinaator on keskne isik, kes tagab ÜBN nõuete järgimise. Tema ülesanded hõlmavad osamudelite koordineerimist ja integreerimist terviklikuks koondmudeliks; mudelite kvaliteedikontrolli ja muudatuste täpsuse jälgimist. ning tehniliste probleemide lahendamist ja infovahetuse sujuvuse tagamist. BIM koordinaator ühendab kõik projektiosalised, tagades ühtse mudeli kasutamise ja efektiivse koostöö.
ÜBN nõuete järgimine algab BIM rakenduskava koostamisega. Rakenduskavas määratakse projekti osapooled, rollid ja ülesanded, samuti kasutatavad tarkvarad, koondmudeli haldamise reeglid ning andmete ja mudelite vahetamise standardid. Kõik projektiosalised peavad kooskõlastama mudelite sisu, geomeetrilised nõuded ja andmesisu standardid. Mudelid peavad vastama kindlatele andmesisu tasemetele, mis on määratletud ÜBN lisades, järgides hoonete ja infrastruktuuri projektide andmesisu nõudeid.
Teostusmudel on lõplik mudel, mis kajastab tegelikult ehitatud olukorda. ÜBN nõuete järgi peab teostusmudel vastama järgmistele põhinõuetele:
ÜBN nõuete rakendamiseks on vaja tarkvarasid, mis toetavad avatud failivorminguid (nt IFC) ja võimaldavad koostööd mudelite haldamisel. Levinumad tarkvarad, mis toetavad ÜBN nõudeid, on järgmised:
ÜBN nõuded sobivad kõige paremini projektidele, mis on suured, keerukad või vajavad pikaajalist hooldust ja haldust. Eelkõige kasutatakse ÜBN-i:
Ühtsed BIM nõuded (ÜBN) on oluliseks tööriistaks Eesti ehitussektori digitaliseerimisel ja koostöö standardiseerimisel. Need aitavad parandada projektide tõhusust, koostööd ja kvaliteeti ning pakuvad selgeid juhiseid mudelite loomiseks, haldamiseks ja edastamiseks. ÜBN rakendamine võimaldab projekte tõhusamalt juhtida, vähendada vigu ja tagada projektide vastavus nii kohalikele regulatsioonidele kui ka rahvusvahelistele standarditele. Seega mõjutavad ühtsed nõuded positiivselt pikaajalist kuluefektiivsust ja kvaliteeti.
Tutvu ka ÜBN nõuetega e-ehituse teemaveebis SIIN.