InfraBIM ehk taristuehituse BIM (Building Information Modeling) on 3D-mudelite ja andmete integreeritud kasutamine infrastruktuuriprojektides ja nende elutsükli haldamise juures. Kui traditsiooniline BIM keskendub hoonetele, siis InfraBIM hõlmab teid, sildu, raudteid, sadamaid, torustikke ja muid taristuobjekte.

InfraBIM võimaldab kõigil osapooltel – projekteerijatel, ehitajatel, tellijatel ja hooldajatel – töötada ühtses digitaalses keskkonnas, kus kõik andmed on ajakohased ja kergesti ligipääsetavad. See vähendab taristuehituse vigu, optimeerib kulusid ja suurendab projekti üldist efektiivsust.

Millistes projektides InfraBIM-i kasutatakse?

InfraBIM on muutumas standardiks nii suurtes riiklikes kui ka väiksemates taristuprojektides. Seda kasutatakse näiteks:

• Tee-ehitusel – teede ja ristmike planeerimisel, liiklusvoogude analüüsil, pinnaseuuringutel.
• Sildade ja tunnelite ehitamisel – konstruktsioonianalüüsiks, koormuskatsetusteks, ehitusetappide planeerimiseks.
• Rongi- ja metrooühenduste planeerimisel – raudteekoridoride optimeerimiseks, jaamade projekteerimiseks.
• Sadamate ja lennujaamade juures – ehituslogistika planeerimiseks, hoonete ja rajatiste integratsiooniks.
• Toru- ja veeühenduste jaoks – kanalisatsioonivõrgud, veepuhastusjaamad, sademeveesüsteemid.

Tänu täpsetele geoinfo ja insenertehniliste andmete kombineerimisele on InfraBIM eriti kasulik keerukates ja ulatuslikes projektides, kus on palju osapooli ja muutuvaid tingimusi.

Milliseid mudeleid kasutatakse InfraBIM-is?

InfraBIM koosneb mitmest erinevast mudelist, mis aitavad hallata nii olemasolevat kui ka planeeritavat infrastruktuuri. Iga mudeli roll on erinev, kuid koos moodustavad need tervikliku digitaalse lahenduse, mis toetab kogu projekti elutsüklit.

Olemasoleva olukorra mudel

See mudel kirjeldab täpselt praegust olukorda, sealhulgas maapinda, hooneid, teid ja tehnovõrke. Selle loomiseks kasutatakse erinevaid andmekogumise meetodeid, nagu lasermõõdistamine, droonipildistamine ja geodeetilised mõõdistused. Olemasoleva olukorra mudel on projekti lähtepunkt, millele tuginevad kõik järgnevad projekteerimis- ja ehitusetapid.

Osamudelid

Osamudelid on spetsiifilised mudelid, mis keskenduvad eri insenerivaldkondadele, näiteks teedeehitus, torustikud või elektrisüsteemid. Need põhinevad olemasoleva olukorra mudelil ja sisaldavad uusi või muudetud objekte vastavalt konkreetse distsipliini vajadustele. Iga osamudel aitab detailsemalt planeerida ja analüüsida vastava valdkonna lahendusi, tagades täpsema projekteerimise ja parema kvaliteedi.

Koondmudel

Koondmudel ühendab kõik erinevad osamudelid, võimaldades nende omavahelist kontrolli ja kokkusobivuse analüüsi. Seda kasutatakse peamiselt vigade tuvastamiseks, mis aitab ennetada võimalikke probleeme ehitusplatsil. Kui näiteks torustikud ja elektrisüsteemid ei ole omavahel kooskõlas, saab seda enne ehituse algust mudelis parandada, säästes aega ja raha.

Teostusmudel

See on kõige terviklikum mudel, mis koondab kõik projekti osad ühtsesse süsteemi ehk lõplik mudel, kus on kajastatud kogu rajatise informatsioon. Teostusmudel aitab erinevate erialade spetsialistidel koostööd teha, tagades parema kvaliteedikontrolli ja edasise halduse.

InfraBIM mudelite kasutamine muudab infrastruktuuri projekteerimise ja ehitamise sujuvamaks, vähendades vigu ning parandades koostööd ja planeerimise täpsust.

Millised on InfraBIM-i nõuded?

InfraBIM kasutamine on järjest enam reguleeritud rahvusvaheliste ja kohalike standarditega. Eestis määratlevad InfraBIM-i nõudeid näiteks:

Ühtsed BIM-nõuded (ÜBN Infra lisad) – Eesti avaliku sektori BIM-reeglid, mis täpsustavad mudelite struktuuri, infot, formaate ja koostööprotsesse. Rahvusvaheliselt kasutatakse InfraBIM-i ja IFC (Industry Foundation Classes) standardit, mis võimaldab tarkvaradeülest andmevahetust.

ISO 19650 standard – Rahvusvaheline BIM-i haldamise standard, mis kehtib ka taristuprojektidele, määratledes infotöötluse ja koostöö põhimõtted.

Koordinaatsüsteemid – Eestis kasutatakse L-EST97 koordinaatsüsteemi ja EH2000 kõrgussüsteemi, et tagada täpsus ja ühilduvus teiste andmekogudega.

Avatud andmeformaadid – Pinnamudeleid ja joondumisi vahetatakse LandXML, IFC ja muude laialt kasutatavate formaatide abil. InfraBIM-i mudelite kvaliteeti ja sisu kontrollitakse spetsiaalsete tarkvaradega, et vältida projekteerimisvigu ja tagada sujuv ehitusprotsess.

Transpordiamet ja teised avaliku sektori tellijad on hakanud nõudma BIM-i kasutamist infrastruktuuri projektides. Ehitushanke tingimustes on sageli ette nähtud BIM-mudelite loomine ja nende kasutamine projektijuhtimises. Tulevikus aga liigub InfraBIM suunas, kus see seotakse veelgi enam asjade interneti (IoT) ja automaatse andmevahetusega.

InfraBIM-i eelised: miks tasub see kasutusele võtta?

InfraBIM ei ole lihtsalt uus tehnoloogia, vaid terviklik viis taristuehituse planeerimiseks ja haldamiseks.

1. Täpsem planeerimine ja väiksemad kulud – tänu digitaalsele modelleerimisele saab analüüsida ja optimeerida infrastruktuuri lahendusi juba enne ehitust, hinnata erinevaid projekteerimisvariante ja leida kõige kuluefektiivsem lahendus.
2. Vähendab ehitusvigu ja parandab koostööd – kuna kõik osapooled töötavad ühise andmebaasi põhjal, siis on ka 3D-mudelite põhjal võimalik tuvastada varakult vigasid ja lahendada need enne ehitust.
3. Kiirem ja sujuvam ehitusprotsess – taristuprojektides on kiirus ja täpsus võtmetähtsusega, seetõttu ongi eriti hea kasutada täpseid mudelipõhiseid andmeid, mida masinjuhtimissüsteemid saavad töös rakendada. Ka Ekskavaatorid ja buldooserid töötavad 3D-mudelite põhjal, mis vähendab vajadust käsitsi mõõdistuste järele.
4. Pikaajaline vara haldamine ja hooldus – InfraBIM-mudelid ei lõppe ehitusega – neid saab kasutada kogu infrastruktuuri elutsükli jooksul, sest digitaalne kaksik võimaldab taristu reaalajas jälgimist ja hooldustööde planeerimist.
5. Erinevad sidusrühmad pardale – InfraBIM pakub tõhusaid tööriistu, mis aitavad muuta keerulised projektid arusaadavamaks ka valdkonnavälistele sidusgruppidele. Digitaalsete mudelite abil saab esitada visuaalseid ja interaktiivseid ülevaateid, mis aitavad elanikel, otsustajatel ja teistel huvigruppidel mõista projekti eesmärke, kavandatavaid lahendusi ja eelarvelist kasutust.

Milline on InfraBIM-i ja taristuehituse tulevik?

InfraBIM ei ole ammu enam uus nähtus – olles teedeehituses kasutusel olnud juba üle 10 aasta – ning ka Eestis liigume suurte sammudega selle poole, et eriti avalike taristuprojektide puhul olla InfraBIM-i kasutamisel maailma esirinnas koos Soome ja Norraga. Kõike seda võimaldab aga geosüsteemide (GIS) ja BIM-i aina tugevam koos rakendamine, et veelgi täpsemalt planeerida ja projekte hallata. Seejuures ei tasu unustada ka virtuaalreaalsuse (VR) ja liitreaalsuse (AR) võidukäiku, sest need muutuvad järjest populaarsemaks InfraBIM-i tööriistadeks, aidates inseneridel projekte paremini visualiseerida ja testida.

Seega saab öelda, et InfraBIM ei ole pelgalt trend, vaid vajalik tööriist taristuehituse täpsemaks, kiiremaks ja säästlikumaks muutmisel. Kas sinu ettevõte juba kasutab InfraBIM-i? Kui ei, siis just praegu on paras aeg vaadata tulevikku ja viia oma infrastruktuuri projektid digitaalsele tasemele!